Ajalugu

Neljapäev, 12 Jaanuar 2012 13:24 admin
Prindi

Muhu hariduselu 19.-20. sajandil

Eda Maripuu



17. sajandi lõpus kuulus Eesti Rootsi riigi koosseisu. Sel ajal oli Rootsi üks luteri usu kindlamaid kantse ja kuninglik valitsus toetas jõuliselt luteri õpetuse põhimõtet, mille kohaselt iga täiskasvanud inimene peab oskama jumalasõna lugeda. Eestis asutati sel ajal esimesed talurahvale mõeldud koolid. Kuigi Muhus 17.sajandil veel päris koolist rääkida ei saa, oli 1722. aastal siin siiski juba koolmeister ametis. 1750. aastal oli Liiva kiriku juures ka koolimaja, kus õppis 50-70 last. Edaspidi koolis käivate laste arv vähenes. 18. sajandil said lapsed nö algõpetust tavaliselt kodus: klassikaline on pilt emast, kes ketramise kõrvalt lapsele lugemist õpetas. Kooliõpilaste arvu hilisemat vähenemist Muhus võib seletada sellega, et emad olid lugemise hästi selgeks saanud ja võisid edaspidi oma lastele ise esmast raamatutarkust jagada. Muidugi pidi oma oskusi kirikhärrale tõestama, et leeritatud saada, ilma selleta ei saanud mehele minna ega naist võtta. Kuna rahvaarv Muhus kasvas, suurenes ilmselt ka nende arv, kes kodus lugemist selgeks ei saanud: 19.sajandi algusest on teated kümmekonnast koolist.

Koos pärisorjuse kaotamisega hakkas kehtima ka uus kooliseadus, mille kohaselt tuli kool asutada iga 500 meeshinge kohta. Kooli pidi ülal pidama vald ja õpetuse sisu eest hoolitsema kirik. 1824. aastal peeti kooli juba 18 külas. Koolimaju veel ei olnud ja lapsed kogunesid paaril päeval nädalas ühte talusse, kuhu koolmeister kohale tuli. Näiteks Koguvas peeti enne koolimaja ehitamist kooli Vanatoa rehetoas, Nõmmkülas Laasul, Soondas Mihklil jne. Muhus on vaid kümmekond küla, kust ei ole teateid kooli pidamise kohta. Sellele algelisele koolivõrgule sai saatuslikuks muhulaste massiline õigeusku siirdumine: 1847.aastal oli Muhus ainult kaks kooli, aga kohe hakati ka õigeusu koole rajama. Sajandi lõpuks oli Muhus kolm kihelkonnakooli ja 17 külakooli. Luteri kihelkonnakoolid asus Kantsi Kaigul, õigeusu kihelkonnakoolid Rinsis ja Hellamaal. Kihelkonnakooli koolmeistriks oli tavaliselt köster. Õpetusel pidas silma peal ka kirikhärra: luteri kirikus pastor ja õigeusu kirikus preester. Aja jooksul laienes koolide õppekava ja kooliaeg pikenes ja koolis käivate laste arv kasvas. Nüüd palgati ametisse eraldi koolmeister, kes ei pruukinud enam köstriametit pidada. Oma kolme kihelkonnakooliga oli Muhu koolivõrk suhteliselt tihedam kui mujal Eestis. Eraldi koolimaju oli ehitatud Soondasse, Kantsi, Koguvasse, Võikülla, Vanamõisa, Lõetsa, Nautse ja Igakülla. Kihelkonnakoolid tegutsesid mõisahoonetes (Tamsel ja Hellamaal) ja Rinsis Ivan Vaga poolt ehitatud hoones. 1907.aastal valmis Hellamaal koolimaja, kus praegu tegutseb Külakeskus.

Õigeusu külakoolid ehk nn abikoolid olid Raegmal, Võikülas, Võllas, Lõetsas, Nõmmkülas, Päeldas, Linnusel, Kesselaiul, Nautses, Kantsis, Viirakülas, Igakülas. Kooli on peetud ka Simistes, Tamsel, Kallastel, Ridasis, Mälas, Suuremõisas, Mõegakülas, Tupenurmes, Nurmes ja Levalõpmel. Luterlikke külakoole oli neli ja need asusid Levalõpmel, Soondas , Vanamõisas ja Koguvas.

Kihelkonnakooli eesmärk oli köstrite/koolmeistrite ettevalmistamine. Parema ettevalmistusega õpetajaid oli I maailmasõjani üksikuid. Hellamaa preester Aleksei Allik, Rinsi köster Aleksei Pallasmaa, Rinsi kihelkonna- ja ministeeriumikoolis õpetanud Peeter Masso ja ministeeriumikoolis õpetanud Andres Vana olid Balti Õpetajate Seminari haridusega. Hellamaa koolmeister Vassili Müristaja ja ministeeriumikoolis õpetanud Vassili Peet olid Tartu Õpetajate Seminari haridusega, Kaarma seminari olid lõpetanud Aleksander Tuulik, kes õpetas Liival ja Kaarel Magus Soondas . Nemad olid käinud ka Haapsalus pedagoogilistel kursustel. Kaarma seminari haridusega Aleksander Pulk oli koolmeister Kapil ja Aleksander Paas mitmel pool Muhus (Koguvas, Külasemas, Rihvakoplil). Enamus nimetatuid oli ametis 20. sajandi alguses, 19. sajandil oli kutseharidusega õpetajaid veelgi vähem.


Koolide õppekavadest

Külakoolides õpetati 19. sajandi viimase veerandini eelkõige lugemist ja usuõpetust. Hiljem hakati õpetama ka kirjutamist, rehkendamist, maateadust jt aineid. See tingis ka neljapäevase koolinädala sisseseadmise.

Õigeusu kihelkonnakooli õppekavas olid juba 19.sajandi keskel nii eesti, vene kui ka kirikuslaavi keeles lugemine ja kirjutamine, aritmeetika, piiblilugu ja katekismust pidi peast oskama. Kõigi astme koolides oli tähtis koht kirikulaulul. Luteri kihelkonnakooli programm oli muus osas sama, ainult kirikuslaavi keelt ei õpetatud ja vene keele asemel oli pigem saksa keel.


Õpetaja palgast


Õpetaja palk on alati väike olnud. Lisaks rahapalgale oli koolmeistril ka väike maatükk kasutada. Lapsevanemad pidid maksma õppemaksu: peremehed maksid viljas ühe külimitu rukist ja vabadikud rahas 20-30 kopikat. Seda ei olnud aga lihtne kätte saada. 20. sajandi algul hakkas palka maksma vald, aastapalk oli 30-100 rbl ja lisaks õppemaks, mida koguti lastevanematelt. 20. sajandi alguses oli arusaamatus Linnuse perede ja Nurme koolmeister Kärneri vahel, kelle juures Linnuse lapsed Linnuse Tõnul mitteametlikult koolis käisid. Linnuse lapsed, kes oleksid pidanud Nautses asuvas Linnuse koolis käima, ei pääsenud kevadise suurvee ajal sinna ligi. Kärneri juures oli ruumi, aga lepingut õpetamiseks peremeestega ei olnud ja need ei olnud hiljem nõus maksma. Lapsevanemad said kohtus õiguse ja ei maksnudki. 1913. aastal keeldusid Vanamõisa koolmeister Paulmeister ja Soonda koolmeister Verlin ametisse asumast, sest nende palka oli vähendatud 100-lt rublalt 50-le. (kirik oli seni 50 rubla juurde maksnud). Koolmeistri ameti tegi natuke ahvatlevamaks võimalus pääseda kroonust. Kuus aastat koolmeistriametit loeti samaväärseks sõjaväeteenistusega.

Õigeusu kihelkonnakoolides ja ministeeriumikoolis olid õpetajate palgad hoopis teisest kategooriast ulatudes 390 rublani aastas.

Kuigi Eesti Vabariigis oli õpetaja palk päris korralik, ei puudunud ka sel ajal tagasilöögid ja palku vähendati 1932. ja 1935.aastal. Keskmise staažiga õpetaja palk oli sel aastal 93 ja koolijuhataja palk 125 krooni. Albert Seppeli uurimuses Saaremaa koolidest on ära toodud maakonna koolivalitsuse esindajate väljaütlemine „Kui te ei jaksa ilma palgata tööd teha, siis jätke see amet maha ja asuge mõnesse muusse ametisse, kus võite oma töö eest palka saada.” Paistab , et nõukogude aeg oli selles mõttes ainus aeg, kui keegi palga pärast ei nurisenud.



Muhu Hellamaa 2-klassiline ministeeriumikool

20. sajand tõi Muhu saarele uue, senistest kõrgema koolitüübi. Uus kool oli kirikust sõltumatu ilmalik venekeelne kool, mis andis senistest koolidest tunduvalt paremat haridust.

Ministeeriumikooli kolme esimese aasta ehk jao õppekava sarnanes külakooli omaga. Õppetöö oli vene keeles. Eesti keelt võis kasutada kahel esimesel õppeaastal ja usuõpetuse tundides. Ministeeriumikooli programmis olid lisaks eesti ja vene keelele veel aritmeetika, geomeetria, ajalugu, looduslugu, joonistamine, laulmine, kalligraafia, võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele. Selline igati korralik kaasaegne üldhariduskooli programm oli uus tase hariduselus. Kuigi Muhu-Suure- ja Hellamaa valla volinikud hakkasid juba 1895.aastal taotlema tsaarivalitsuselt luba ministeeriumikooli asutamiseks, jõuti kooli avamiseni alles 1901.aastal.

Kool avati pidulikult 28.oktoobril 1901 Kantsi Jüriväraval, kuhu juba 1886.aastal oli Jaan Väli lasknud endisel koolmeistril Ridasi Vaarne Madis Rullil ehitada koolimaja, mida ta valdadele välja üüris. Jüriväraval käisid nimelt nii Hellamaa kui Muhu Suure valla lapsed, keda küll eraldi õpetati. Kansis asuv kool oli Hellamaa valla territooriumil ja hakkas kandma ka vastavat nime. Kooli nimetus on õigupoolest lühend ja selle tõlge võiks olla Rahvahariduse Ministeeriumi Hellamaa 2-klassiline maakool.

Ministeeriumikoolis oli alates 1903. aastast kaks õpetajat. Esimene õpetaja oli Tõstamaalt pärit Peeter Masso (Muhus 1892-93 ja 1901-1915), 1903.aastal lisandus Vassili Peet Saaremaalt (kuni 1906). Usuõpetust käisid õpetamas vaimulikud.

Õppeaasta kestis 15.septembrist 15.maini, kokku 180 päeva. Tunnistuste andmine oli ette oli nähtud kaks korda aastas. Kogu koolikursus lõppes eksamitega 6-7 aines. Esimene lend sai tunnistused 1905.aasta 31.mail. Kooli esimese lennu lõpetas ainult neli õpilast: Liidia Noss, Madis Saat, Eduard Lember ja Artur Tarvis. Esimesest sai 1909.aastal sama kooli õpetaja(1909-1914) 1908.aastal valmis koolimaja Piiril ja kool jätkas seal tegutsemist esialgu senise nime all, hiljem nimetati kooli siiski Muhu- Suure valla järgi. Kooli nimi oli siis  ?

Sõja ajal katkes koolitegevus 1917.aastal, kui sakslased saared okupeerisid. Ministeeriumikoolist on pärit muhu haritlaste teine põlvkond. Neist, kes ka väljaspool Muhu saart tuntuks said, võib nimetada kommunistlikku akadeemikut Joosep Saatu, mitu kõrgharidust omandanud Vassili Randmetsa, õpikute autorit ja lastekirjanikku Madis Küla-Nurmikut rääkimata kümnetest õpetajatest, laevakaptenitest ja omavalitsuse- ja seltsitegelastest, kes oma haridusteed ministeeriumikoolis olid alustanud.

1911. aasta loenduse järgi oli Muhus 21 kooli, kus käis kokku 496 last. Õpetajate arv ei erinenud palju koolide arvust, ainult ministeeriumikoolis ja kihelkonnakoolides oli rohkem kui üks õpetaja: Hellamaal koguni kolm, luteriusu kihelkonnakoolis ainukese õpetajana köster Lember.


Muhu koolivõrk Eesti Vabariigi ajal

Eesti riigi alguses hakati seniseid külakoole sulgema. 1925. aastaks oli koole alles jäänud vaid kaheksa: Piiril, Liival, Hellamaal, Simistes, Tamsel, Igakülas, Lõetsas ja Kapil. Koolid olid neljaklassilised. Liival on kooli peetud kindlasti kõige kauem, sest seda tehti kiriku juures. 19.sajandi teisel poolel toimus see kindlasti Kantsi Kaigul, 1911. aastal on kooli asukohaks märgitud pastoraat. See kool, mis sai tuntuks Liiva Algkooli nime all, on kirjade järgi asutatud 1913. aastal Kuivastu paruni käsul, nagu on kirjutatud Liiva Algkooli passis 1950.aastal. 1920.aastal valmis Liiva koolimaja ja sinna koondati osalt väiksemate koolide lapsi ja neid, kes soovisid omandada 6-klassilist haridust. Liiva koolis oli esialgu vaid kolmas, neljas, viies ja kuues klass. Kooli juhatas alates 1913.aastast kuni 1944.aastani luteri kiriku köster Andres Vana. Koolis õppis 1936.aastal 146 õpilast

Kolmekümnendate aastate keskpaigaks oli alles jäänud kuueklassilised koolid Liival, Piiril (alates 1927), Hellamaal, Tamsel (alates 1930) ja Simistes (alates 1934). Ka Tupenurme kool muutus 6-klassiliseks.

1939.aastal suleti Lõetsa 5 klassiga kool. Lõetsa ja Kapi/Tupenurme koolides oli üks õpetaja. Lõetsas õpetas aastatel 1918-1935 Georg Vilto. Koolilapsi oli seal umbes 30-40. Kapi koolis töötas õpetajana 30. aastatel Aleksander Palu. 30. aastate lõpus 40. alguses Aleksei Väli. Koolilapsi oli selles koolis 20 ringis ka pärast sõda.

Piiri kooli juhataja oli 1919-1944 Saaremaalt pärit Anton Sirp. Õpetajaid oli enne sõda 4 ja lapsi umbes 130-140. Piiril tegutses ka haridusselts „Tulevik” ja laulukoor, mille juhatajaks oli Aleksander Paas.

Simiste kooli juhataja oli aastai 1921-1925 aktiivne seltskonnategelane Aleksei Pallasmaa, 1925-29 Karl-Osvald Juht, kes asutas laulukoorid ja keelpilliorkestri. Kolmekümnendatel aastatel oli kooli juhataja 1930 – 1938 Jüri Kipper, 1938-1941 Mauno Vana , kes oli Simistes õpetajaks alates 1935.aastast. Õpetajaid oli hiljem kolm, õpilasi oli pärast uue, Alar Kotli projekteeritud koolimaja valmimist ja kooli 6-klassiliseks muutumist 1934.aastal veidi alla või peale 90.Enne seda oli lapsi 30-40 ühe õpetaja jaoks.

Tamse kool alustas 1919. aastal tegevust vanas mõisa häärberis Mihail Pallase juhtimisel. Viimane oli juhatajaks 1932 aastani, kui juhatajaks sai Karl-Osvald Juht, kes oli kooli eesotsas kuni küüditamiseni 1941. aastal. K.-O. Juht jätkas ka Tamsel oma aktiivset seltsitegevust. Lapsi oli selles koolis enne sõda 50-80. Õpilaste arv kasvas, kui kool 1930.aastal 6-klassiliseks muutus. 1940. aastal alustati Tamse uue koolimaja ehitamist arhitekt Jaagup Linnakivi projekti järgi. Sõja tõttu hakkas ehituse valmimine venima ja väidetavalt pole koolimaja kunagi päris valmis saanudki.

Hellamaa kool muutus samuti 1919. aastal algkooliks ja tegutses edasi 1907.aastal ehitatud koolihoones, mis rajati 1905.aastal põlenud mõisa härrastemaja asemele. Selle juhatajaks oli edasi Vassili Müristaja, kes oli juba 1905.aastal Viljandimaalt Hellamaale õpetajaks tulnud. Vassili Müristaja oli kooli juhataja kuni küüditamiseni 1941.aastal. Seejärel sai kooli juhatajaks Georg Vilto, kes pidas seda ametit 1945. aastani. Hellamaa kooli õpilaste arvuks on 1936.aastal märgitud 94. Laste arv suurenes, kui 1939.aastal suleti Lõetsa kool, kus oli õppinud umbes 30 last.


Muhu koolid nõukogude ajal

Pärast II maailmasõda jätkasid eestiaegsed koolid Piiri, Liiva, Simiste, Hellamaa ja Tamse 7-klassiliste mittetäielike keskkoolidena. Tupenurme kool jäi algkooliks.

Õpetajate hulgas oli ka neid, kes olid alustanud tööd juba tsaariajal ja Eesti Vabariigi ajal. Nad olid pääsenud küüditamisest ja teistest II maailmasõja vapustustest.

Tsaariajal alustanud Alviine Lukas lahkus õpetajaametist 1957.aastal, Aleksander Paas 1950. aastal.

1940. -50. aastatel oli õpetajatel reeglina pedagoogiline eriharidus või vähemalt keskharidus. Siiski oli ka neid, kes olid oma hariduse saanud ministeeriumikoolist: Aleksander Palu ja mõned teised, peamiselt tööõpetust ja kehalist kasvatust andnud meesterahvad. Kõige kõrgemalt haritud õpetaja oli aastatel 1950-1953 Muhu Keskkoolis eesti keelt ja kirjandust õpetanud Aarne Vinkel, kes kaitses 1954 filoloogiakandidaadi väitekirja.

Piiril asutati 1946. aastal Vassili Randmetsa algatusel keskkool, mis tegutses Muhus kuni 1953. aastani ja saatis ellu neli lendu. Kooli direktoriteks olid sel ajal

1946 Aleksander Paas
1946-1947 Kersti Õispuu
1947-1952 Linda Murko
1952-1953 Ludmila Judina

Pärast Keskkooli äraviimist Tumalasse ja hiljem Orissaarde jäi Piirile taas 7-klassiline kool, mille juhiks olid

1953-1955 August Urban
1955-1976 Hilda Rand (Männa)

Hiljem muutusid Piiri (1959) ja Hellamaa (1961) 8-klassilisteks koolideks.

Tupenurme koolis oli reeglina üks õpetaja. Pärast sõda pikemat aega (1954-1959) Armilda Beljakova ja 1960-1967 Vaike Prii. Kool töötas pärast sõda Tupenurme Panga Juril, kus ta ka 1967. aastal tegevuse lõpetas.

1950. aastal muudeti Simiste 4-klassiliseks algkooliks ja 1967. aastal suleti seegi.

1941-1953 oli Simiste kooli direktor Salme Raun

1953 -1967 oli Simistes direktoriks Meeta Mägi

Tamse 7-klassilise kooli juhataja oli aastatel 1942-1950 Ahti Vana. Seejärel muutus kool algkooliks, kus töötas esialgu ainult üks õpetaja. Selleks oli 1950-51 Linda Tõniste. 1951 tulid Tamsele õpetajateks Hilda Paas(Aer) ja Meeta Nõu (Mägi).1957.aastal tuli Tamsele õpetajaks Helve Umal(Saartok), kes töötas seal pikemat aega koos kooli direktori Hilda Aeruga. 1969-1975 oli Tamsel taas vaid üks õpetaja Hilda Aer. Tamse kool muudeti 1970.aastal 3-klassiliseks ja 1975.aastal suleti lõplikult.

1955.aastal muudeti Liiva 4-klassiliseks kooliks. Liiva nimetati küll 1960.aastal ümber 8-klassiliseks kooliks, aga rohkem kui neli klassi seal kuni 1976.aastani tööle ei hakanud.

Liiva kooli juhataja oli:

1944 -1947(?) oli Aleksander Palu,
1947-1950 Niina Väin,
1950-54 Linda Vinkel,
1954 -1976 Leida Vokk.

Pärast sõda oli Hellamaal 7-klassiline nn mittetäielik keskkool või seitsmeaastane kool kuni aastani 1961. Edasi kuni 1978.aastani oli kool 8-klassiline ja 1978.aastast 4-klassiline algkool. Eesti Vabariigi iseseisvumisega sai Hellamaa koolist aastatel 1993 -2000 taas 6-klassiline algkool, nagu enne sõda. Viimasel kahel aastal oli kool jälle 4-klassiline. Kooli tegevus lõpetati Muhu vallavolikogu otsusega 14.novembrist 2001. Kooli viimane päev oli 28.juuni 2002. Kooli juhatasid pärast sõda:

1945- 51 Joosep Tuust

aastatel 1950-59 oli koolil 7 direktorit.

1951-52? Heino Rüpp
1952-54 Emilie Kipper
1954-57 Linda Murko,
1957-58 Linda Pikani,
1958-59 Milvi Üksik (Pihel),
1959- 1983 Erna Tedrekull,
1983-1996 Anu Kivisoo,
1996-2000 Peeter Ausmeel,
2000-2002 Anu Kivisoo

2002.aastast on Muhu saarel ainult üks kool, mille õpilaste arv saavutas oma maksimumi õppeaastal 2003/2004 kui koolis oli 244 õpilast ja 20 õpetajat. 1988.aastani oli kooli nimi Juhan Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline Kool, seejärel kuni 1990. aastani Juhan Smuuli nimeline Muhu 9-klassiline Kool, 1990-1992 Muhu 9-klassiline Kool ja 1992. aastast Muhu Põhikool. 1989. aastal lõpetas kooli esimene 9.klass. Kooli juhtis 1976-2011 Senta Room, kes on õpetanud Muhus ka Tamse ja Piiri koolides. Aastatel 1999-2002 renoveeriti kooli ruumid põhjalikult. 2010. aastast andis vald koolile üle 1994.aastal valminud spordihoone. Muhu Põhikoolist on saanud üks maakonna paremate tingimustega ja suurema potentsiaaliga maakoole. Koolil on pikaajalised kontaktid koolidega piiri taga ja mandril. Muhu Põhikool alustas juba 1981.aastal sõprussuhteid Lauciene kooliga Lätist. 1990. aastal lisandusid sidemed Utajärvi kooliga Soomes ja Kivi-Vigala Põhikooliga. Kooli õpilased on saavutanud kõrgeid kohti spordis ja olümpiaadidel, pikka aega on osaletud õpetaja Riina Hopi juhtimisel rahvusvahelises keskkonnaprojektis GLOBE .

Kokkuvõtteks võib öelda, et 19. sajand oli Muhu koolivõrgu kujunemise ja laienemise aeg, 20.sajand arenemise ja kokkutõmbumise aeg. Koolide arvu vähenemisel oli mitmeid põhjuseid, mis olid tingitud ka ideoloogilistest, hariduspoliitilistest ja majanduslikest asjaoludest. Kõige silmatorkavam on siiski Muhu rahvaarvu ja seega ka laste arvu vähenemine, mille tõttu Muhu Põhikooli õpilaste arv on 21.sajandi teiseks kümnendiks alla saja sellest hoolimata, et kohustusliku koolihariduse pikkus on jõudnud üheksa aastani.

Täpselt sada aastat tagasi oli Muhus 20 kooli ja 401 õpilast rohkem kui praegu. Tuleb aga meeles pidada, et ka Muhu elanike arv oli sel ajal ligi neli korda suurem kui aastal 2011.




Viimati uuendatud Teisipäev, 17 Jaanuar 2017 12:51