Oluline

TÄHELEPANU! 12. märts mpkadmin

Info


15.03.2021

Tänasest infokirjast leiate nõuanded haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamiseks, samuti juhised koolilõuna pakkumiseks distantsõppel olles. Tuletame ka meelde, et lähenemas on gümnaasiumi vastuvõtukatsete aeg ning nende korraldamiseks pakub digitaalset tuge Haridus- ja Noorteamet.

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi korraldusega on üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid vähemalt 11. aprillini distantsõppel. Ülevaate praegu kehtivatest piirangutest kõigil haridustasemetel leiate meie veebilehelt: https://www.hm.ee/et/koroona.

Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisest

Ajal, mil kõik üldhariduskoolid on distantsõppel, näeb kehtiv korraldus ette erisused õpilastele, kes vajavad õppimises tuge või on tõhustatud ja eritoe vajadusega. See tähendab, et erandlikult tohib tugiteenuseid ja õpiabi pakkuda ka kooliruumides, kuid võimalusel soovitame eelistada virtuaalseid kanaleid.
Koolihoonetes viibimise keeld ei laiene tõhustatud ja eritoe vajadusega õpilastele, kuid see ei välista kõigi seotud osapoolte kokkuleppel ka nendele distantsõppe korraldamist. Täpsemad juhised ja nõuanded leiate meie kodulehelt: Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamise hea tava üldhariduskoolis.

Koolilõuna pakkumine distantsõppe perioodil

Distantsõppe ajal koolilõuna pakkumist üldjuhul ei toimu, välja arvatud õpilased, kes viibivad koolihoones Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud erijuhtudel (nt tõhustatud ja eritoe vajadusega õpilased, õpiabi ja konsultatsioone vajavad õpilased) ja kellele tuleb korraldada tavapärase koolilõuna pakkumine.
Distantsõppe ajal koolilõuna / toidupaki pakkumise korraldamine on kooli / koolipidaja otsustada. Järgida tuleb kõiki kehtivaid ohutusreegleid. Täpsemalt meie kodulehel: Juhised koolilõuna pakkumise korraldamiseks distantsõppe perioodil.

Infokirjast leiate ülevaate 11. märtsist kuni vähemalt 11. aprillini kehtivatest piirangutest, juhised distantsõppe korraldamiseks üldhariduskoolidele ning koolieelsete lasteasutuste töö tagamiseks, samuti info ministeeriumi ja partnerite koostöös pakutavatest toetusmeetmetest õppijatele ja õpetajatele.

Palume jagada juhiseid ka lapsevanematega.

COVID-19 olukord on Eestis äärmiselt kriitiline – nakatumise näitajad kasvavad, haiglad on ülekoormatud ning uusi nakatunuid lisandub pidevalt kõigis vanusegruppides. Sellest tulenevalt otsustas Vabariigi Valitsus, et kõik haridusastmed jäävad vähemalt 11. aprillini distantsõppele. Kõigil vanematel, kellel võimalik, soovitatakse koju jätta ka lasteaedades ja -hoidudes käivad lapsed.

Üld-, kutse- ja kõrgharidus

1.–4. klasside õpilased peavad alates 11. märtsist jääma distantsõppele, samuti ei või läbi viia kontaktõpet põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujatele. 5.–12. klasside õpilased ning kutse- ja kõrghariduse õppijad on jätkuvalt distantsõppel.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe võib jätkuda koolis kontaktõppena, arvestades õpilaste individuaalset õppimissuutlikkust ja neile tõhustatud või eritoe tagamise vajadust, mida kodustes oludes pakkuda ei suudeta.

Erandina nähakse ette, et 1. –4. klasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes. Eelkõige on vältimatu vajaduse all peetud silmas erivajadustega lapsi, samuti elutähtsatel ametikohtadel töötavate vanemate lapsi. Kontakttegevusi võib pakkuda ka õppijale, kelle puhul esineb vanema ja haridusasutuse hinnangul oluline vältimatu vajadus õppes või õppekavavälistes tegevustes osalemiseks.

Kõiki ettevaatusabinõusid rakendades tohib haridusasutuses viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritab praktilist õpet, eksameid või teste. Vähemalt 11. aprillini ei ole võimalik korraldada kontakttegevusena olümpiaade.

Kutseõppeasutuste ettevõtetes toimuva praktika läbiviimiseks peab õppija pidama nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane piirangute perioodil praktikal osaleda.

Koolides toimuva praktilise õppe korraldamisel tuleb hinnata, kas seda on võimalik edasi lükata. Kui edasilükkamine ei ole võimalik või õppeprotsessist lähtuvalt otstarbekas, siis tuleb kasutada kõiki ennetusmeetmeid, et ei toimuks viiruse levikut.

Piiranguid ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele.

Siseruumides erandkorras läbiviidavate tegevuste puhul tuleb:

  • Kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Maski peavad kandma nii õppijad kui haridusasutuste personal.
  • Tagada hügieeninõuete täitmine.
  • Tagada hajutatus nii õpperuumis kui väljaspool seda.
  • Tagada, et haridusasutuste territooriumile ja hoonetesse ei lubata võõraid.

Tagada ruumide tuulutamine või nõuetekohane ventilatsioon.

Huviharidus ja -tegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja -õpe

Huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö, täiendkoolituse ja -õppe läbiviimine on siseruumides keelatud.

 

Edastame HTM info

Reisilt tulles soovitame koju jääda

Enne koolivaheaja algust oli mõne riigi nakatumiskordaja Eesti omast madalam, ent praeguseks on olukord muutunud. Seega: kui mõne riigi nakatumiskordaja on selle nädala sees suurenenud, tuleks sealt naastes käsitleda riiki riskipiirkonna riigina. Riike, kust naastes ei peaks jääma eneseisolatsiooni või end testima, on väga vähe.

Soovitame mis tahes riigist reisilt tulles jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või teha piiril koroonatest. Õpilased võivad reisilt tulles kooli naasta pärast 14-päevast eneseisolatsiooni või pärast kaht negatiivset koroonatesti, mille vahe on olnud vähemalt seitse päeva. Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni ajal ei tohi osaleda ka näiteks huvitegevuses.

Pärast reisi õppetööst eemal viibimisest peab lapsevanem või õpilane haridusasutust teavitama ja kokku leppima, kuidas toimub eneseisolatsiooni ajal õppetöös osalemine.

Endiselt kehtib soovitus lükata edasi kõik välisreisid ning reisida ainult äärmise vajaduse korral. See kehtib nii töö- kui eraeluliste reiside puhul.

Testimise info leiab Terviseameti kodulehelt.
Värskeimat reisiinfot koondab
Välisministeerium.

NB! Seoses covid-19 viiruse kiire levikuga  saavad lapsevanemad kooli siseneda ainult klassijuhataja või ringijuhiga kokkuleppel.
Uus kord hakkab kehtima alates 14.septembrist

(Vastav kiri tuleb ka välisustele).

 

Muhu Põhikooli tegevuskava koroonaviiruse põhjustatud
COVID- 19 haiguse ennetuseks ja reageerimiseks haigusjuhtumite korral
2020/21 õppeaastal

Üldised põhimõtted

Kooli igapäevategevustest lähtutakse riigis kehtivatest tervisekaitse nõuetest.
Kooli sisenetakse peaustest. Iga peaukse ja söökla ukse juures on desinfitseerimisjaamad.
Vahetundides väljuvad õpilased klassidest ja klasse tuulutatakse.
Õpilased viibivad vahetundides õues või koridorides. Vahetundides on koridori aknad avatud.
Õpilased ei kogune garderoobidesse vaid püüavad kooliruumides olla hajutatult.
Tualettruume desinfitseeritakse regulaarselt koolipäeva jooksul
Info vahetus lastevanematega toimub ekooli, kooli kodulehe kaudu.
Ürituste korraldamisel koolis lähtutakse riigis kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja
minimaliseeritakse võimaluse piires kontakte.
Pere on kohustatud kooli informeerima välisreisist ja peab järgima reisi sihtkohast lähtuvaid
tervisekaitsenõudeid.
Vajadust distantsõppeks hinnatakse juhtumipõhiselt lähtudes Terviseameti juhenditest,  riigis
kehtestatud nõuetest  ja Muhu vallavalitsuse  otsustest. Kui klassis on
haigusjuhtum, jääb distantsõppele konkreetne klass. Õppetöö toimub kehtivat tunniplaani
arvestades.

Koroonojuhtumi(te) tuvastamine koolis

KUI TÖÖTAJA HAIGESTUB:

Töövälisel ajal (mitte töökohal olles):
Töötaja peab jääma koju ja võtma ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe (TVL) osas. Töötaja COVID -19 suhtes testimise vajaduse üle otsustab perearst.
Töötaja teavitab haigestumisest/ haigestumise kahtlusest koheselt tööandjat ja õpetaja on valmis testi tulemuste selgimiseni viima oma tunde läbi veebitundidena.
Kolleegid, kes pole töötajaga sümptomaatilisel perioodil kokku puutunud, võivad jätkata
töölkäimist, kuid  peavad  jälgima 14 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite
ilmnemisel tuleb jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga.
Haigestunud töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et tal ei esine
respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötaja tööle naasmiseks COVID-19 testi tulemusi.
Tööajal (töökohal olles):
Haigestunud töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et ta on täielikult terve  –  st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku.
Töökohal desinfitseerida ruumid, mida haigestunud töötaja kasutas.
Haigestunud töötaja peab võtma ühendust oma perearstiga. Perearst hindab COVID-19
võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).
Töötaja teavitab tööandjat, kas COVID-19 kahtlus leidis kinnitust.
COVID-19 diagnoosi kinnitumisel selgitatakse koolis  välja inimesed, kes olid haigestunud
töötajaga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis*. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14
päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast
töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14 päeva jooksul oma tervist.
*Lähikontakt on Terviseameti hinnangul isik, kes:
-elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
-on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15  minutit ja
vähem kui 2 meetri kaugusel;
-on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhinud, aevastatud, kasutanud  salvrätti paljaste kätega);
-on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (sh söögiruumis, nõupidamisruumis, haigla
ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
-viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh
-isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
-COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

KUI ÕPILANE HAIGESTUB KOOLIS:

Haigussümptomitega õpilane eemaldatakse tunnist, teavitatakse lapsevanemat   ja õpilane antakse üle vanemale. Vanem võtab ühendust perearstiga.  Perearst hindab COVID-19 võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).  Vajadusel isoleeritakse õpilane vanemat ootama sots.pedagoogi ruumi.
Õpilane  võib  kooli tulla  tingimusel, et ta on  täielikult terve  –  st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. 

Millal pärast haigusnähtude möödumist võib inimene uuesti kooli tagasi  tulla?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.
Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad:
-palavik vähemalt kaks päeva,
-hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.
Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse  korral?

Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta desinfitseerimisvahendit.  Kuivata käed!
Väldi kontakti. Hoia distantsi inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.
Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui  sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.
Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või  hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda
sellest.
Kui Sul on haigusnähud (peamiselt köha ja palavik) ja Sa kahtlustad, et oled nakatunud
koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.
Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
Võid kasutada ka enese hindamiskeskkonda www.koroonatest.ee. Seal saad lihtsatele
küsimustele vastates teada, mida edasi teha.
Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida.
Raskes seisundis haigestunule kutsu kiirabi telefonil 112.

Millal oleks mõistlik kanda maski?

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused,
ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste  inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu.
Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et
läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab
nakatumise ja haigestumise.                             

Infokirjast leiate ülevaate 11. märtsist kuni vähemalt 11. aprillini kehtivatest piirangutest, juhised distantsõppe korraldamiseks üldhariduskoolidele ning koolieelsete lasteasutuste töö tagamiseks, samuti info ministeeriumi ja partnerite koostöös pakutavatest toetusmeetmetest õppijatele ja õpetajatele.

Palume jagada juhiseid ka lapsevanematega.

COVID-19 olukord on Eestis äärmiselt kriitiline – nakatumise näitajad kasvavad, haiglad on ülekoormatud ning uusi nakatunuid lisandub pidevalt kõigis vanusegruppides. Sellest tulenevalt otsustas Vabariigi Valitsus, et kõik haridusastmed jäävad vähemalt 11. aprillini distantsõppele. Kõigil vanematel, kellel võimalik, soovitatakse koju jätta ka lasteaedades ja -hoidudes käivad lapsed.

Üld-, kutse- ja kõrgharidus

1.–4. klasside õpilased peavad alates 11. märtsist jääma distantsõppele, samuti ei või läbi viia kontaktõpet põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujatele. 5.–12. klasside õpilased ning kutse- ja kõrghariduse õppijad on jätkuvalt distantsõppel.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe võib jätkuda koolis kontaktõppena, arvestades õpilaste individuaalset õppimissuutlikkust ja neile tõhustatud või eritoe tagamise vajadust, mida kodustes oludes pakkuda ei suudeta.

Erandina nähakse ette, et 1. –4. klasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes. Eelkõige on vältimatu vajaduse all peetud silmas erivajadustega lapsi, samuti elutähtsatel ametikohtadel töötavate vanemate lapsi. Kontakttegevusi võib pakkuda ka õppijale, kelle puhul esineb vanema ja haridusasutuse hinnangul oluline vältimatu vajadus õppes või õppekavavälistes tegevustes osalemiseks.

Kõiki ettevaatusabinõusid rakendades tohib haridusasutuses viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritab praktilist õpet, eksameid või teste. Vähemalt 11. aprillini ei ole võimalik korraldada kontakttegevusena olümpiaade.

Kutseõppeasutuste ettevõtetes toimuva praktika läbiviimiseks peab õppija pidama nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane piirangute perioodil praktikal osaleda.

Koolides toimuva praktilise õppe korraldamisel tuleb hinnata, kas seda on võimalik edasi lükata. Kui edasilükkamine ei ole võimalik või õppeprotsessist lähtuvalt otstarbekas, siis tuleb kasutada kõiki ennetusmeetmeid, et ei toimuks viiruse levikut.

Piiranguid ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele.

Siseruumides erandkorras läbiviidavate tegevuste puhul tuleb:

  • Kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Maski peavad kandma nii õppijad kui haridusasutuste personal.
  • Tagada hügieeninõuete täitmine.
  • Tagada hajutatus nii õpperuumis kui väljaspool seda.
  • Tagada, et haridusasutuste territooriumile ja hoonetesse ei lubata võõraid.

Tagada ruumide tuulutamine või nõuetekohane ventilatsioon.

Huviharidus ja -tegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja -õpe

Huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö, täiendkoolituse ja -õppe läbiviimine on siseruumides keelatud.

 

Edastame HTM info

Reisilt tulles soovitame koju jääda

Enne koolivaheaja algust oli mõne riigi nakatumiskordaja Eesti omast madalam, ent praeguseks on olukord muutunud. Seega: kui mõne riigi nakatumiskordaja on selle nädala sees suurenenud, tuleks sealt naastes käsitleda riiki riskipiirkonna riigina. Riike, kust naastes ei peaks jääma eneseisolatsiooni või end testima, on väga vähe.

Soovitame mis tahes riigist reisilt tulles jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või teha piiril koroonatest. Õpilased võivad reisilt tulles kooli naasta pärast 14-päevast eneseisolatsiooni või pärast kaht negatiivset koroonatesti, mille vahe on olnud vähemalt seitse päeva. Testitulemust oodates tuleb püsida eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni ajal ei tohi osaleda ka näiteks huvitegevuses.

Pärast reisi õppetööst eemal viibimisest peab lapsevanem või õpilane haridusasutust teavitama ja kokku leppima, kuidas toimub eneseisolatsiooni ajal õppetöös osalemine.

Endiselt kehtib soovitus lükata edasi kõik välisreisid ning reisida ainult äärmise vajaduse korral. See kehtib nii töö- kui eraeluliste reiside puhul.

Testimise info leiab Terviseameti kodulehelt.
Värskeimat reisiinfot koondab
Välisministeerium.

NB! Seoses covid-19 viiruse kiire levikuga  saavad lapsevanemad kooli siseneda ainult klassijuhataja või ringijuhiga kokkuleppel.
Uus kord hakkab kehtima alates 14.septembrist

(Vastav kiri tuleb ka välisustele).

 

Muhu Põhikooli tegevuskava koroonaviiruse põhjustatud
COVID- 19 haiguse ennetuseks ja reageerimiseks haigusjuhtumite korral
2020/21 õppeaastal

Üldised põhimõtted

Kooli igapäevategevustest lähtutakse riigis kehtivatest tervisekaitse nõuetest.
Kooli sisenetakse peaustest. Iga peaukse ja söökla ukse juures on desinfitseerimisjaamad.
Vahetundides väljuvad õpilased klassidest ja klasse tuulutatakse.
Õpilased viibivad vahetundides õues või koridorides. Vahetundides on koridori aknad avatud.
Õpilased ei kogune garderoobidesse vaid püüavad kooliruumides olla hajutatult.
Tualettruume desinfitseeritakse regulaarselt koolipäeva jooksul
Info vahetus lastevanematega toimub ekooli, kooli kodulehe kaudu.
Ürituste korraldamisel koolis lähtutakse riigis kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja
minimaliseeritakse võimaluse piires kontakte.
Pere on kohustatud kooli informeerima välisreisist ja peab järgima reisi sihtkohast lähtuvaid
tervisekaitsenõudeid.
Vajadust distantsõppeks hinnatakse juhtumipõhiselt lähtudes Terviseameti juhenditest,  riigis
kehtestatud nõuetest  ja Muhu vallavalitsuse  otsustest. Kui klassis on
haigusjuhtum, jääb distantsõppele konkreetne klass. Õppetöö toimub kehtivat tunniplaani
arvestades.

Koroonojuhtumi(te) tuvastamine koolis

KUI TÖÖTAJA HAIGESTUB:

Töövälisel ajal (mitte töökohal olles):
Töötaja peab jääma koju ja võtma ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe (TVL) osas. Töötaja COVID -19 suhtes testimise vajaduse üle otsustab perearst.
Töötaja teavitab haigestumisest/ haigestumise kahtlusest koheselt tööandjat ja õpetaja on valmis testi tulemuste selgimiseni viima oma tunde läbi veebitundidena.
Kolleegid, kes pole töötajaga sümptomaatilisel perioodil kokku puutunud, võivad jätkata
töölkäimist, kuid  peavad  jälgima 14 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite
ilmnemisel tuleb jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga.
Haigestunud töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et tal ei esine
respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötaja tööle naasmiseks COVID-19 testi tulemusi.
Tööajal (töökohal olles):
Haigestunud töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et ta on täielikult terve  –  st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku.
Töökohal desinfitseerida ruumid, mida haigestunud töötaja kasutas.
Haigestunud töötaja peab võtma ühendust oma perearstiga. Perearst hindab COVID-19
võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).
Töötaja teavitab tööandjat, kas COVID-19 kahtlus leidis kinnitust.
COVID-19 diagnoosi kinnitumisel selgitatakse koolis  välja inimesed, kes olid haigestunud
töötajaga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis*. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14
päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast
töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14 päeva jooksul oma tervist.
*Lähikontakt on Terviseameti hinnangul isik, kes:
-elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
-on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15  minutit ja
vähem kui 2 meetri kaugusel;
-on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhinud, aevastatud, kasutanud  salvrätti paljaste kätega);
-on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (sh söögiruumis, nõupidamisruumis, haigla
ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
-viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh
-isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
-COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

KUI ÕPILANE HAIGESTUB KOOLIS:

Haigussümptomitega õpilane eemaldatakse tunnist, teavitatakse lapsevanemat   ja õpilane antakse üle vanemale. Vanem võtab ühendust perearstiga.  Perearst hindab COVID-19 võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst).  Vajadusel isoleeritakse õpilane vanemat ootama sots.pedagoogi ruumi.
Õpilane  võib  kooli tulla  tingimusel, et ta on  täielikult terve  –  st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. 

Millal pärast haigusnähtude möödumist võib inimene uuesti kooli tagasi  tulla?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.
Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad:
-palavik vähemalt kaks päeva,
-hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.
Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse  korral?

Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta desinfitseerimisvahendit.  Kuivata käed!
Väldi kontakti. Hoia distantsi inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.
Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui  sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.
Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või  hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda
sellest.
Kui Sul on haigusnähud (peamiselt köha ja palavik) ja Sa kahtlustad, et oled nakatunud
koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.
Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
Võid kasutada ka enese hindamiskeskkonda www.koroonatest.ee. Seal saad lihtsatele
küsimustele vastates teada, mida edasi teha.
Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida.
Raskes seisundis haigestunule kutsu kiirabi telefonil 112.

Millal oleks mõistlik kanda maski?

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused,
ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste  inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu.
Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et
läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab
nakatumise ja haigestumise.                             

15.03.2021

Tänasest infokirjast leiate nõuanded haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamiseks, samuti juhised koolilõuna pakkumiseks distantsõppel olles. Tuletame ka meelde, et lähenemas on gümnaasiumi vastuvõtukatsete aeg ning nende korraldamiseks pakub digitaalset tuge Haridus- ja Noorteamet.

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi korraldusega on üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid vähemalt 11. aprillini distantsõppel. Ülevaate praegu kehtivatest piirangutest kõigil haridustasemetel leiate meie veebilehelt: https://www.hm.ee/et/koroona.

Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisest

Ajal, mil kõik üldhariduskoolid on distantsõppel, näeb kehtiv korraldus ette erisused õpilastele, kes vajavad õppimises tuge või on tõhustatud ja eritoe vajadusega. See tähendab, et erandlikult tohib tugiteenuseid ja õpiabi pakkuda ka kooliruumides, kuid võimalusel soovitame eelistada virtuaalseid kanaleid.
Koolihoonetes viibimise keeld ei laiene tõhustatud ja eritoe vajadusega õpilastele, kuid see ei välista kõigi seotud osapoolte kokkuleppel ka nendele distantsõppe korraldamist. Täpsemad juhised ja nõuanded leiate meie kodulehelt: Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamise hea tava üldhariduskoolis.

Koolilõuna pakkumine distantsõppe perioodil

Distantsõppe ajal koolilõuna pakkumist üldjuhul ei toimu, välja arvatud õpilased, kes viibivad koolihoones Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud erijuhtudel (nt tõhustatud ja eritoe vajadusega õpilased, õpiabi ja konsultatsioone vajavad õpilased) ja kellele tuleb korraldada tavapärase koolilõuna pakkumine.
Distantsõppe ajal koolilõuna / toidupaki pakkumise korraldamine on kooli / koolipidaja otsustada. Järgida tuleb kõiki kehtivaid ohutusreegleid. Täpsemalt meie kodulehel: Juhised koolilõuna pakkumise korraldamiseks distantsõppe perioodil.