Hariduselust ja koolidest Muhus 18.- 21.sajandil
17. sajandi lõpus oli Eesti Rootsi riigi koosseisus. Rootsi oli ühtlasi üks luteri usu kindlamaid kantse ja valitsus hakkas ellu viima luteri õpetuse põhimõtet, mille kohaselt iga inimene peab oskama jumalasõna lugeda. Eestis asutati sel ajal esimesed talurahvale mõeldud koolid. Kuigi Muhus varasema kohta pole mingeid teateid, on teada, et 1719. aastal oli siin ametis koolmeister Polack, kes enda sõnade kohaselt 1731. aastaks oli 90-le talulapsele õpetust jaganud. Kuna Muhu elanike arv oli selleks ajaks umbes 1000 inimese ümber, siis oli 9% muhulasi kooliõpetust saanud. 1750. aastal oli kiriku juures koolimaja, kus õppis 50-70 last. Tõenäoliselt oli kool Viiraküla Reinu maadest kiriku pool, kus asus nn koolmeistri aia nimeline koht. Edaspidi koolilaste arv vähenes.
18. sajandi kooliõpetus oli tavapäraselt kodune ja traditsiooniliselt oli ema ülesanne ketramise ajal lapsele lugemist õpetada. Kuna Muhus kooliõpilaste arv hiljem vähenes, siis võib arvata, et emad olid lugemise hästi selgeks saanud ja said edaspidi ise oma laste õpetamisega edukalt hakkama. Oma oskusi pidi kirikhärrale tõestama, et leeritatud saada, muidu ei saanud mehele minna ega naist võtta. Kuna rahvaarv kasvas ja ka neid, kes kodus lugemist selgeks ei saanud, oli nähtavasti rohkem, teame 19. sajandi algusest kümmekonnast koolist Muhus.
Pärisorjuse kaotamisega koos hakkas kehtima ka uus kooliseadus, mille kohaselt kool tuli asutada iga 500 meeshinge kohta. Kooli pidi ülal pidama vald ja õpetuse sisu eest hoolitses kirik. 1824. aastal peeti kooli juba 18 külas. Koolimaju külades ei olnud ja lapsed kogunesid paaril päeval nädalas ühte talusse, kuhu koolmeister kohale tuli. Koguvas peeti kooli enne koolimaja ehitamist Vanatoa rehetoas, Nõmmkülas Laasul, Soondas Mihklil jne. Üldse on Muhus vaid kümmekond küla, kus ei ole kunagi kooli peetud.
Sellele koolivõrgule sai saatuslikuks muhulaste õigeusku siirdumine. 1847. aastal oli Muhus ainult kaks kooli, aga kohe hakati ka õigeusu koole rajama. Sajandi lõpuks oli Muhus 3 kihelkonnakooli ja 17 külakooli. Kihelkonnakoolid asusid Kantsi Kaigul (luteri), Rinsis ja Hellamaal (õigeusu). Kihelkonnakoolis oli koolmeister, kelleks tavaliselt oli köster. Õpetusel pidas silma peal ka kirikhärra: luteri kirikus pastor ja õigeusukiriku preester. Kui koolide õppekava ja kestus muutus ja koolis hakka rohkem lapsi käima, siis palgati kooli ka koolmeister, kes ei pruukinud köstriametit pidada. Oma kolme kihelkonnakooliga oli Muhu koolivõrk oli suhteliselt tihedam kui mujal Eestis. Eraldi koolimaju oli ehitatud Soondasse, Kantsi, Koguvasse, Võikülla, Vanamõisa, Lõetsa, Nautse, Igakülla. Kihelkonnakoolid tegutsesid mõisahoonetes (Tamsel ja Hellamaal) ja Rinsis Ivan Vaga poolt ehitatud hoones. 1907. aastal valmis Hellamaal praegu Külakeskusena tegutsev endine koolimaja.
Õigeusu külakoolid ehk nn abikoolid olid Raegmas, Võikülas, Võllas, Lõetsas, Nõmmkülas, Päeldas, Linnusel, Kesselaiul, Nautses, Kantsis, Viirakülas, Igakülas. Kooli on peetud ka Simistes, Tamsel, Kallastel, Ridasis, Mälas, Suuremõisas, Mõegakülas, Tupenurmes, Nurme külas, Levalõpmel. Luterlikke külakoole oli neli ja need asusid Levalõpmel, Soondas, Vanamõisas ja Koguvas.
Kihelkonnakooli eesmärk oli köstrite/koolmeistrite ettevalmistamine. Parema ettevalmistusega õpetajaid oli I maailmasõjani üksikuid. Hellamaa preester Aleksei Allik, Rinsi köster Aleksei Pallasmaa, Rinsis ja ministeeriumikoolis õpetanud Peeter Masso ja ministeeriumikoolis õpetanud Andres Vana olid Balti Õpetajate Seminari haridusega. Hellamaa koolmeister Vassili Müristaja ja ministeeriumikoolis õpetanud Vassili Peet olid Tartu Õpetajate Seminari haridusega, Kaarma seminari olid lõpetanud Aleksander Tuulik, kes õpetas Liival ja Kaarel Magus Soondas. Nemad olid käinud ka Haapsalus pedagoogilistel kursustel. Kaarma seminari haridusega Aleksander Pulk oli koolmeister Kapil ja Aleksander Paas mitmel pool Muhus (Koguvas, Külasemas, Rihvakoplil). Enamus nimetatuid oli ametis 20. sajandi alguses,19. sajandil oli kutseharidusega õpetajaid veel vähem.
Koolide õppekavadest.
Külakoolides õpetati 19.sajandi viimase veerandini eelkõige lugemist ja usuõpetust. Siis hakati õpetama ka kirjutamist, rehkendamist, maateadust jne See tingis ka neljapäevase koolinädala sisseseadmise.
Õigeusu kihelkonnakooli õppekavas olid juba 19.sajandi keskel nii eesti, vene kui ka kirikuslaavi keeles lugemine ja kirjutamine, aritmeetika, piiblilugu ja katekismust pidi peast oskama. Kõigi astme koolides oli tähtis koht kirikulaulul. Luteri kihelkonnakooli programm oli muus osas sama, ainult kirikuslaavi keelt ei õpetatud ja vene keele asemel oli pigem saksa keel.
Õpetaja palgast
Õpetaja palk on alati väike olnud. Lisaks rahapalgale oli koolmeistril ka väike maatükk kasutada. Lapsevanemad pidid maksma õppemaksu: peremehed puumaamehed (põlistalud) maksid viljas 1 külimit rukist ja vabadikud rahas 20-30 kopikat, latsimehed (väikekohad) pidid rohkem maksma. Seda raha ei olnud lihtne kätte saada. 20. sajandi algul maksis palka vald, siis oli aastapalk 30 -100 rbl. 20. sajandi alguses oli arusaamatus Linnuse perede ja koolmeister Kärneri vahel, kelle juures Linnuse lapsed mitteametlikult koolis käisid. Linnuse lapsed, kes oleksid pidanud Nautses asuvas Linnuse koolis käima, kevadise suurvee ajal Linnuselt sinna ei pääsenud. Kärneri juures oli ruumi, aga lepingut õpetamiseks peremeestega ei olnud ja need ei olnud nõus maksma. Lapsevanemad said kohtus õiguse ja ei maksnudki. 1913. aastal keeldusid Vanamõisa koolmeister Paulmeister ja Soonda koolmeister Verlin ametisse asumast , sest nende palka oli vähendatud 100-lt rublalt 50-le. (kirik oli seni 50 rubla juurde maksnud). Koolmeistri ameti tegi natuke ahvatlevamaks kroonust (sõjaväeteenistusest) pääsemise võimalus. Kuus aastat koolmeistriametit loeti samaväärseks sõjaväeteenistusega, mis kestis sama kaua.
Õigeusu kihelkonnakoolides ja ministeeriumikoolis olid õpetajate palgad hoopis teisest kategooriast ulatudes 390 rublani aastas.
Muhu Hellamaa 2-klassiline ministeeriumikool
20. sajand tõi Muhu saarele uue, senistest kõrgema koolitüübi. Uus kool oli kirikust sõltumatu ilmalik, venekeelne kool, mis andis senistest koolidest tunduvalt paremat haridust.
Ministeeriumikooli kolme esimese aasta ehk jao õppekava sarnanes külakooli omaga. Õppetöö oli vene keeles. Eesti keeles võis see olla kahel esimesel õppeaastal ja usuõpetuse tundides. Ministeeriumikooli programmis olid lisaks eesti ja vene keelele veel aritmeetika, geomeetria, ajalugu, looduslugu, joonistamine, laulmine, kalligraafia, võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele. Selline igati korralik kaasaegne üldhariduskooli programm oli uus tase hariduselus. Kuigi Muhu-Suure- ja Hellamaa valla volinikud hakkasid juba 1895. aastal taotlema tsaarivalitsuselt luba ministeeriumikooli asutamiseks, jõuti kooli avamiseni alles 1901. aastal.
Kool avati pidulikult 28. oktoobril 1901 Kantsi Jüriväraval, kuhu juba 1886. aastal oli Jaan Väli lasknud endisel koolmeistril Ridasi Vaarne Madis Rullil ehitada koolimaja, mida ta valdadele välja üüris. Jüriväraval käisid nimelt nii Hellamaa kui Muhu-Suure valla lapsed, keda küll eraldi õpetati. Kantsil asus kool Hellamaa valla territooriumil ja hakkas kandma ka vastavat nime. Kooli nimetus on õigupoolest lühend ja selle nimetuse tõlge vene keelest on „rahvahariduse ministeeriumi 2. klassi maakool.“ 2. klassi koolis oli ka kaks klassi. I klass kestis kolm aastat ja II klass 2 aastat. Aastaid nimetati jagudeks ja kooli täielik kursus kestis niisiis 5 aastat. See tähendab aasta rohkem kui senine kihelkonnakool.
Ministeeriumikoolis oli alates aastast 1903 kaks õpetajat, kes õpetasid siis vastavalt ühes ruumis 1.-3. ja teises ruumis 4.-5. jagu. Kooli esimene õpetaja oli Tõstamaalt pärit Peeter Masso (Muhus 1892-93 ja 1901-15), 1903. aastal lisandus Vassili Peet Saaremaalt (kuni 1906). Usuõpetust käisid õpetamas vaimulikud.
Õppetöö kestis 15. septembrist 15. maini, kokku 180 päeva. Ette oli nähtud tunnistuste andmine 2 korda aastas. Kogu koolikursus lõppes eksamitega 6 -7 aines. Esimesele lennule anti tunnistused 1905. aasta 31.mail. Selle lõpetas ainult neli õpilast: Liidia Noss, Madis Saat, Eduard Lember, Artur Tarvis. Esimesest sai 1909. aastal sama kooli õpetaja (1909-1914). 1908. aastal valmis koolimaja Piiril ja kool jätkas seal tegutsemist senise nime all. Sõja ajal (1917. aastal) katkes neis ruumides koolitegevus.
Ministeeriumikoolist on pärit muhu haritlaste teine põlvkond. Neist, kes ka väljaspool Muhu saart tuntuks said, võib nimetada kommunistlikku akadeemikut Joosep Saatu (1900 -77), mitu kõrgharidust omandanud Vassili Randmetsa (1900 - 84), õpikute autorit ja lastekirjanikku Madis Küla-Nurmikut (1890-1969) rääkimata kümnetest õpetajatest, laevakaptenitest ja omavalitsuse ja seltsitegelastest, kes oma haridusteed alustasid ministeeriumikoolis.
1911. aasta loenduse järgi oli Muhus 21 kooli, kus käis kokku 496 last. Õpetajate arv ei erinenud palju koolide arvust, ainult ministeeriumikoolis ja kihelkonnakoolides oli rohkem kui üks õpetaja: Hellamaal koguni kolm, Luteriusu kihelkonnakoolis ainult köster Lember.
Muhu koolivõrk Eesti Vabariigi ajal.
Eesti riigi alguses hakati seniseid külakoole sulgema . 1925.aastaks oli koole alles jäänud kaheksa:
Piiril, Liival, Hellamaal, Simistes, Tamsel, Igakülas, Lõetsas ja Kapi kool. Koolid olid neljaklassilised. Liival on kooli peetud kindlasti kõige kauem, sest seda tehti kiriku juures juba 18. sajandil. 19. sajandi II poolele toimus see kindlasti Kantsi Kaigul, ka pastoraadis on kindlasti aeg-ajalt vähemalt leerilastega tegeletud. See kool, mis sai tuntuks Liiva Algkooli nime all, on kirjade järgi asutatud 1913. aastal Kuivastu paruni käsul, nagu on kirjutatud Liiva Algkooli passis 1950. aastal. 1920. aastal sai Liiva koolimaja valmis ja sinna koondati osalt väiksemate koolide lapsi ja neid, kes soovisid omandada 6-klassilist haridust. Liiva koolis oli esialgu vaid kolmas, neljas, viies ja kuues klass. Kooli juhatas alates 1913.aastast luteri kiriku köster Andres Vana (1884-1968). 1920. aastatel olid koolis õpetajateks Alviine Tarvis, Meeta Lind, alates 1923. aastast ka Lonni Viidas.
Kolmekümnendate aastate keskpaigaks oli alles jäänud kuueklassilised koolid Liival, Piiril (6-klassiline alates 1927), Hellamaal, Tamsel (6-klassiline alates 1930) ja Simistes (kuueklassiline alates 1934). Lõetsas oli 5-klassiline kool. Ka Tupenurme kool muutus 6-klassiliseks.
Piiri kooli juhataja oli aastail 1919-1944 Saaremaalt pärit Anton Sirp ( 1888- 1944). Õpetajateks Aleksander Paas (1882-1967) ja alates 1920. aastast ka Hilda Tarvis-Kramm (1899 – 1980) 1935. aastast lisandus neljas õpetaja Anton Pärtel (1912 –1942). Kaks viimast olid muhulased. Lühikest aega olid Piiril õpetajateks ka Margarethe Reiart (1931-33) ja Rinsi preester Vassili Raavel (1933-34). Lapsi oli koolis umbes 130-140.
Tamse kool alustas tegevust 1919. aastal Mihail Pallase juhtimisel(1878-1962), kes oli juhatajaks 1932. aastani, kui juhatajaks sai Karl-Osvald Juht. Juht tuli Simiste koolist Tamsele õpetajaks juba 1931.aastal ja oli seal kuni küüditamiseni 1941. aastal. Lapsi oli selles koolis enne sõda 50-80. Õpilaste arv kasvas, kui kool muutus 6-klassiliseks.
Õpetajaks selles koolis olid veel Juulia Saat (Saar)1919- 1923, Sinaiida Vatter 1923-24, Vassili Raavel 1924-1933, Margarethe Reiart 1933-39.
Simiste kooli ainus õpetaja oli aastatel 1919 -1921 Juuli Kann. Simiste kooli juhataja pärast teda oli aastatel 1921-1925 oli aktiivne seltskonnategelane Aleksei Pallasmaa, 1925-29 Karl-Osvald Juht, kes asutas laulukoorid ja keelpilliorkestri. 1930 – 1938 oli kooli juhataja Jüri Kipper, 1938-1941 Mauno Vana (õpetajaks alates 1935). Õpetajateks on olnud 1931-1940 (vaheaegadega) Linda Klaassen (Kipper), Salme Raun (alates 1932-50. aastate lõpuni). Õpetajaid oli hiljem kolm, õpilasi pärast uue koolimaja valmimist ja kooli 6-klassiliseks muutumist umbes 90.
Lõetsa ja Kapi/Tupenurme koolides oli üks õpetaja. Lõetsas oli aastatael 1918-1935 koolijuhataja ja ainus õpetaja Georgi Vilto. Koolilapsi oli selles koolis umbes 30-40. Kapi koolis õpetas 1920.-30. aastatel Aleksander Palu. 1930. aastate lõpust 1940. alguses Aleksei Väli. Koolilapsi oli selles koolis umbes 20.
Hellamaa kool muutus samuti 1919. aastal algkooliks. Selle juhatajaks oli edasi Vassili Müristaja (1885- 1942), kes oli Viljandimaalt Hellamaale köstriks-koolmeistriks tulnud juba 1905. aastal. Vassili Müristaja oli kooli juhataja kuni küüditamiseni 1941. aastal. Seejärel sai kooli juhatajaks Georgi Vilto, kes oli kooli juhataja kuni 1945. aastani. Hellamaa kooli õpilaste arvuks on 1936. aastal märgitud 94. Laste arv suurenes, kui 1939. aastal suleti Lõetsa kool, kus oli õppinud umbes 30 last.
Muhu koolid nõukogude ajal ja taasiseseisvunud Eestis
Pärast II maailmasõda jätkasid eestiaegsed koolid Piiri, Liiva, Simiste, Hellamaa ja Tamse 7-klassiliste mittetäielike keskkoolidena. Tupenurme kool jäi 4-klassiliseks algkooliks.
Õpetajate hulgas oli veel neid, kes olid alustanud juba tsaariajal ja Eesti Vabariigi ajal, kes olid pääsenud küüditamisest ja teistest II maailmasõja vapustustest.
Tsaari ajal alustanud Alviine Lukas lahkus õpetajaametist 1957. aastal, Aleksander Paas 1950. aastal. 1940. -50. aastatel oli õpetajatel reeglina pedagoogiline eriharidus või vähemalt keskharidus, kuid oli ka neid, kes oma hariduse olid saanud ministeeriumikoolist nagu Aleksander Palu ja mõned peamiselt tööõpetust ja kehalist kasvatust andnud meesõpetajad. Kõige kõrgemalt haritud õpetaja oli aastatel 1950-1953 Muhu keskkoolis eesti keelt ja kirjandust õpetanud Aarne Vinkel, kes kaitses 1954 filoloogiakandidaadi väitekirja.
Piiri koolis asutati 1946. aastal Aleksander Paasi ja Vassili Randmetsa algatusel keskkool, mis tegutses Muhus kuni 1953. aastani ja saatis ellu neli lendu. Kooli direktoriteks olid sel ajal
1946 Aleksander Paas
1946-1947 Kersti Õispuu
1947-1952 Linda Murko
1952-1953 Ludmilla Judina.
Pärast keskkooli äraviimist Tumalasse ja hiljem edasi Orissaarde jäi Piirile taas 7-klassiline kool, mille juhiks olid
1953-1955 August Urban ja
1955-1976 Hilda Rand.
Piiril oli keskkooli ajal ligi 200 (1951. aastal 195) õpilast, 7-aastases koolis 1953. aastal 109 õpilast.
Haridusreformi käigus sai 1959. aastal Piiri 7-klassilisest koolist 8-klassiline kool. 1976. aastal aga koolihariduse andmine Piiril lõpetati ja nii õpilased kui õpetajad tulid Liivale, kus kool sai ka lõpuks oma nimele vastava sisu.
Liiva kool alustas pärast sõda 7- klassilisena, direktoritena tegutsesid
1944-1947 Aleksander Palu
1947-1950 Niina Väin
1950-1954 Linda Vinkel
1954-1976 Leida Vokk.
1948. aasta märtsis puhkes koolimajas tulekahju ja koolimaja põles maha. Pärast seda hakati kooli pidama pastoraadi hoones, millele hiljem tehti juurdeehitusi.
Õpilasi oli koolis vähe (1964. aastal 23), sest 1955. aastal muudeti kool 4-klassiliseks. 1960. aastal ühendati Muhu saar üheks külanõukoguks keskusega Liival ja siis sai ka Liiva koolist 8-klassiline kool. Küll ainult nime poolest, sest tegelikult jäi kool edasi 4-klassiliseks kuni 1976. aastani, kui Piiri kooli õpilased ja õpetajad Liivale üle toodi.
1971. aastal, pärast kirjanik Juhan Smuuli surma, omistati koolile ka Juhan Smuuli nimi, kuigi rahvakirjanik ei olnud selles koolis kunagi õppinud.
1967. aastal suleti Simiste ja Tupenurme koolid.
Tupenurme koolis oli reeglina üks õpetaja. Pikemat aega oli seal juba enne sõda õpetanud Aleksander Palu, kes oli õpetajaks ka 1949/50. 1947/48 oli õpetajaks Leida Sutskova, 1949/50 taas Aleksander Palu, 1950-52 Miranda Kolk, 1952-59 Armilda Beljakova (Beljakoff). Tupenurme kooli viimane õpetaja oli 1960-67 Vaike Prii.
Tupenurme kooli õpilaste arv oli umbes 30, (aastal 1953 -34).
1949. aastal oli Simiste 7-aastases koolis koolidirektor Salme Raun, õpetajateks Alviine Lukas, Linda Jürjestaust, Miranda Kolk ja Vassili Kolk. 1950. aastal muudeti Simiste 4-klassiliseks algkooliks. Salme Raun oli direktor aastatel 1941-1953, 1953 -1967 oli direktoriks Meeta Mägi.
Kooli õpilaste arv pärast algkooliks muutumist oli umbes 30.
Tamse alguses 6- ja seejärel 7-klassilise kooli juhataja oli aastatel 1942-1950 Ahti Vana. Seejärel muutus kool algkooliks, kus töötas ainult üks õpetaja. Selleks oli aastail 1950 /51 Linda Tõniste. 1951. aastal tulid Tamsele Meeta Nõu ja Hilda Paas (Aer). Viimane töötas seal kuni kooli sulgemiseni 1975. aastal ja Meeta Nõu (Mägi). 1957. aastal tuli Tamsele õpetajaks Helve Umal (Saartok), kes töötas seal pikemat aega koos kooli direktori Hilda Aeruga. 1969-1975 oli Tamsel taas vaid üks õpetaja Hilda Aer. Tamse kool muudeti 1970. aastal 3-klassiliseks ja 1975. aastal suleti lõplikult. Kooli õpilaste arv oli nö parematel aegadel umbes 30.
Pärast sõda oli Hellamaal 7-klassiline kool kuni aastani 1961. Edasi kuni 1978. aastani oli kool 8-klassiline ja 1978. aastast 4-klassiline algkool. 1950. aastate alguses oli Hellamaa kooli õpilaste arv 107 (1953). See kasvas pärast Liiva kooli muutmist algkooliks. Eesti Vabariigi iseseisvumise järel sai Hellamaa koolist 1993. aastal taas 6-klassiline algkool (kuni 2000) nagu enne sõda. Kahel viimasel aastal oli kool jälle 4-klassiline. Kooli tegevus lõpetati Muhu vallavolikogu otsusega 14. novembrist 2001. Kooli viimane päev oli 28. juuni 2002.
Kooli juhatasid pärast sõda
1945 veebruarist Vassili Teiss
1945- 1951 Joosep Tuust
1951-1952 Heino Rüpp
1952-1954 Emilie Kipper
1954-1957 Linda Murko,
1957-1958 Linda Pikani,
1958-1959 Milvi Üksik (Pihel),
1959- 1983 Erna Tedrekull,
1983-1996 Anu Kivisoo,
1996-2000 Peeter Ausmeel,
2000-2002 Anu Kivisoo
2002. aastast on Muhu saarel ainult üks kool, mis asub Liival.
1988. aastani oli kooli nimi Juhan Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline Kool,
1988-1992 Muhu 9-klassiline Kool (1988. aastast muutus põhiharidus 9-klassiliseks). 1989. aastal lõpetas kooli esimene 9. klass.
1992. aastast on kooli nimi Muhu Põhikool.
Kooli juhtis pikka aega (1976-2011) Senta Room, kes on töötanud ka Tamse ja Piiri koolides. Aastatel 2011-2024 oli kooli direktoriks Andres Anton ja alates 2024. aastast Signe Matteus.
Kooli õpilaste arv saavutas oma maksimumi õppeaastal 2003/2004, kui koolis oli 246 õpilast (laulva revolutsiooni aegu sündinud põlvkond) ja 20 õpetajat. Laste arvu vähenemisega seoses langes õpilaste arv alla saja, kuid on nüüd taas kasvamas ja jõudnud 2024. aasta septembriks 132 õpilaseni.
Kooli õpilased on saavutanud kõrgeid kohti spordis ja olümpiaadidel ja pikka aega osalenud õpetaja Riina Hoppi juhtimisel rahvusvahelises keskkonnaprojektis GLOBE.
Muhu Põhikoolist oli saanud üks maakonna paremate õppetingimustega maakoole. Aastatel 1999-2002 renoveeriti kooli ruumid põhjalikult. 2010. aastal andis vald koolile üle 1994. aastal valminud spordihoone, mis ootab nüüd samuti ümberehitamist.
Muhu Põhikoolil on ka tihedam läbikäimine mitmete kaugemate koolidega. Juba 1981. aastal said alguse suhted Lauciene kooliga Lätist. 1990. aastal lisandusid suhted Utajärvi kooliga Soomes ja Kivi-Vigala Põhikooliga. Viimasel ajal on tehtud tihedat koostööd Laulasmaa Kooliga Harjumaal ja Pärnu Raeküla Kooliga.